Juba paar nädalat käin ma muudkui mööda hoovi ning jälgin oma taimi - kas kõik on ikka talve korralikult üle elanud ning kas miski hakkab juba õitsema. Paari nädalaga on looduses toimunud küll täiesti müstilised arengud - pungad lähevad iga päevaga järjest suuremaks ning mõningad asjad ka juba õitsevad. Alustame siis algusest :)
Maja serva istutatud krookused ja võrkiirised olid paar nädalat tagasi täies õies - nüüdseks ära õitsenud, ilmselgelt liiga soe juba nende jaoks :). Nüüd õitsevad seal peenras Kaufmanni tulbid. Vähemalt on aias juba selline värvilaik, mida vaadates hing rõõmsaks muutub. Sügisel lubasin naabrinaisele ka sibulaid anda. Eelmisel aastal ta ütles, et ta ei ole tegelikult üldse lilleinimene - pole aega ega tahtmist nendega pidevalt tegeleda, aga kui ta nägi nüüd mu peenart, millega ma pole mitte midagi peale eelmist sügist teinud, siis sai aru, et ega see lillede kasvatamine polegi nii hull.
Paar päeva tagasi ajas punane karukell oma esimese õie lahti. Lehti pole veel ollagi, aga õisi on küll hunnikuga näha. Eelmisel aastal, kui karukellad ostsin, siis otsustas minu väike saksa lambakoerakene seal veidike kaevandada. Tulemus oli see, et kõigi 3 karukella pealsed olid hävitatud ning 2 tükki olid oma kohtadelt kadunud. Ühe leidsin suhteliselt lähedalt üles, aga üks jäi tol hetkel kadunuks - käisin terve hoovi läbi ning mida polnud, oli karukell. Järgmine päev tuli tüüp sellega aga mulle otse vastu - karukell oli pallina suus. Istutasin selle ka siis ikkagi maha ning tundub, et kõik 3 on elu ja tervise juures - kõik kasvavad rõõmuga. Ja ka koer jäi täie elu ja tervise juurde :) - teatavasti on karukellad ju mürgised. Lõpp hea, kõik hea.
Talve kadudest nii palju, et kevadel ei tärganud ei mustsõstar ega ka mandlipuu. Eelmisel kevadel ostsin endale mustsõstra tüvel, mis aga mingil põhjusel sügiseks "otsad" andis. Sügisel lootsin, et ehk ikka tärkab kevadel, kuid kahjuks mitte, seega sai nüüd uus ostetud, loodetavasti peab see ilusasti vastu - pungad on küll vähemalt suured ja ilusad. Mandlipuul tundus olevat sama mure nagu mustsõstral - ühel hetkel läksid lehed lihtsalt pruuniks ning polnud midagi teha. Nüüd siis jahin endale uut mandlipuud - kui leiaks normaalse hinnaga, siis ostaks uue :) (50 euro eest ei raatsi seda kohe kuidagi osta). Sel aastal ostsin juurde ka ühe vaarika - uudissort Laszka, mille marjad peaks olema vähemalt 4 cm suured. Nüüd on mul siis 4 erinevat sorti vaarikaid ning eelmise aasta 3 vaarikat on ennast mõnuga sisse seadnud - uusi võsusid tuleb mõnuga. Eelmisel aastal ostetud maasikvaarikas tundub olevat ka eluga rahul ning uue koha omaks võtnud - võsusid oli päris palju näha. Selle eelis on, et vanad võsud ei jää kevadeks ellu ning igal aastal alustab kasvamist otsast peale - kannab marju ka ainult käesoleva aasta võrsetel. Eks paistab kui palju ma sel aastal sealt saaki saan. Igal juhul lubasin seda ka oma naabrinaisele anda - lasen võsudel veidi suuremaks kasvada ning siis lähen labidaga kallale.
Minu suurimaid üllatajaid oli deutsia, mis sai eelmisel aastal katsetuseks ostetud. Nimelt on igal pool räägitud muudkui kuidas deutsia on vägagi külmakartlik ning külmadel talvedel võib kuni lumepiirini tagasi külmuda. Tegelikult oli ka sel aastal ju vägagi külm ning ei olnud ka väga palju lund ja minu deutsia on täiesti tuule käes, seega olin veidikene tema pärast mures. Aga tundub, et ilmaaasjata - ta pole absoluutselt talvega tagasi külmunud, ka tipus on juba pungad näha. Seevastu roosid külmusid hoopis rohkem tagasi ning väidetavalt on roos külmakindlam kui deutsia. Tundub, et taimed elavad siiski oma elu ning aklimatiseeruvad päris hästi :).
Sel aastal sai ostetud ka kasvuhoone ning see ka kokku pandud. Mais ja viinamarjad on nüüdseks juba üle nädala seal veetnud, hetkel tundub, et ei ole suurt šokki saanud. Natuke küll muretsen, sest ca nädalakese lubab veel päeval jahedat ning öösel aeg-ajalt lausa öökülma. Eile igal juhul tõmbasin neile igaks juhuks katteloori peale ning tõenäoliselt seda enne pealt ära ei võtagi kui näha, et hakkab soojemaks minema. Tegelikult said pühapäeval kasvuhoonesse istutatud ka paprikad ja tomatid, aga eile otsustasin siiski uuesti pottidesse panna ning tuppa tuua. Kuna tomatid on juba täies õies ning paprikad ajavad õisi, siis oleksin ennast maa põhja kirunud, kui nad ühel hetkel külmast kanged oleks. Tõenäoliselt ootan nüüd mai keskpaigani ning siis istutan kasvuhoonesse ära kõik oma taimed - tomatid, paprikad, füüsalid ja arbuusid. Arbuusid tegelikult juba õitsevad toas ning isegi 1 väike arbuus on otsas, loodetavasti kannatavad veel selle paar nädalat toas ära.
Kevadel mulda pandud daalia sibulast on kasvanud juba pea meetrine taim - ei jõua kohe kuidagi ära oodata millal selle mulda saaks istutatud. Lisaks on mind tabanud tõsine daaliate haigus - kuna minu eelmise aasta daalia läks tohutult suureks ja ilusaks põõsaks, mis õitses väga rikkalikult kuni külmadeni, siis on nendest saanud ühed minu lemmiklilled. Sel aastal on mul neid siis nüüd 4 - üks peaks olema tumeroosa, üks kollase-valge kirju, üks lilla-valge kirju ning viimane ost oli punakas-must kaktusdaalia. Viimased 3 on pandud suht hiljuti mulda ning nemad alles pisikesed.
Kevadel sai ostetud Hansaplantist ka 4 fuksia beebitaime, mis praeguseks ajaks ajavad õienuppe. Kuna nemad on aga külma suhtes eriti tundlikud, siis ei saa neid veel õue viia. Loodetavasti paari nädala pärast saab nad juba maja ette üles riputada (siis ehk ka õied juba suured ning kohe-kohe lahti minemas).
Nädalavahetusel said pottidesse istutatud ka gladiooli (ca meetri kõrgused) ja kalla sibulad ning kanna risoomid. Peenrasse sai ära istutatud freesia, kaeralille, madala gladiooli (ca 50 cm kõrgused) ning lõhnava gladiooli sibulad. Osad sibulad on pärit eelmisest aastast, mis siis talve ilusasti üle elasid ning natuke sai ka juurde ostetud - nii igaks juhuks, et ikka õieilu ka näeks. Igal juhul ei jõua ma ära oodata kuni nad oma nina hakkavad mulla seest välja pistma. Veebruari lõpus külvatud võõrasemad said ka nädalavahetusel rõdukastidesse istutatud. Kuna taimed on hetkel veel väiksemad ning ei õitse, õitsevad nad tõenäoliselt sügiseni välja - eelmisel aastal võtsin võõrasemad rõdukastidest välja alles septembri alguses, sest kastid olid lihtsalt täiesti täis kasvanud ning oli pea võimatu neid korralikult seal kasta. Sel aastal istutasin neid kasti veidi vähem, seega ehk nad jätavad sel aastal endale ka veidi hingamisruumi :).
No comments:
Post a Comment