Lilled täies ilus

Lõpuks ometi on minu freesiad hakanud vaikselt õitsema. Kevadel sai ostetud täidisõielisi freesiad erinevatest värvidest (valge, lilla, roosa, punane ja kollane) kokku vist 45 sibulat ning minu mäletamist tulid need kõik ka ilusasti üles. Ilmselgelt sai need aga liiga varakult toas potti pandud ning selleks ajaks kui nad said õue istutatud ning katteloori alla pandud olid nad hirmus pikaks veninud. Külmade ööde tulemusel muutsid lehed küll värvi ning korra isegi jõudsin enda peale kuri olla, et nüüd olen oma taimed ära külmetanud, aga lootsin, et ehk vähemalt sibulad peavad mullas vastu. Õite nägemise olin selleks ajaks täitsa maha matnud, kuid minu rõõmuks hakkasid nad paar nädalat tagasi õievarsi ajama ning nüüdseks on esimesed õied ka juba lahti. Lisaks sain ma Bakkeri kevadise tellimusega kingituseks 75 freesia tavalise õiega sibulat, mis said aprilli lõpus ka juba mulda pandud ning millest on kasvanud tõsiselt tugevad ja elujõulised taimed, lisaks on õied hoopis võimsamad. Tunduvalt tugevamad ja elujõulisemad kui need, mida sai kevadel ette kasvatatud. Järgmistel aastatel ei kasvata enam sibullilli toas ette vaid istutan maapinna üles soojenedes otse mulda ning jään õisi ootama.

Kevadise Bakkeri tellimusega tellisin endale ka 8 liiliat, erinevatest sortidest. Esimesed liiliad on nüüdseks ära õitsenud, 4 tükki on hetkel täies ilus ning 2 tükki on kohe-kohe lahti minemas. Üllatus oli aga suur kui kaks liiliat olid ilmselgelt ühest ja samast sordist. Värvi kohta ei ole midagi ette heita, aga tegelikult ju tahaks ikkagi saada lilli, mida tellid. Nüüd siis vahetame Bakkeriga e-maile ning üritame jõuda mingile lahendusele :). Liiliad ise sellised

Lisaks sai kevadel katsetatud tondipea seemnetega. Seemned said külvatud külvikasti veebruari lõpus ning ilmselgelt välja istutamise ajaks olid nad ennast igati pikaks venitanud ning taaskord tundus, et õigeid taimi neist vähemalt sel aastal ei saa. Aga ilmselt neile meeldib õues nii väga, et nad on ületanud minu igasugused ootused - taimed on suured ning täiesti õisi täis. Ja kui paki peal olev pilt mulle eriti muljet ei avaldanud, siis selle lille kohta võin öelda, et reaalses elus näeb ta miljon korda ilusam välja. Väga loodan, et ta jääb mu aeda kaunistama veel aastakümneteks.

Mai algul sai Juhani puukoolist ostetud üks Flammentanzi roniroos, mille istutasin aia äärde. Koju tuues oli tal lihtsalt 3 võrset püsti, mis aga üsna pea hakkasid lehepungi välja ajama. Suurt õiemerd ma temalt aga ei oodanud. Tundub aga, et üllatada suudavad eelkõige just need taimed, millelt sa suurt midagi ei oota/looda. Nimelt juuni alguses hakkas ta endale õiepungi kasvatama ning paar nädalat tagasi oli aia ääres tõsine õitemeri. Seda roosi õnneks ei armasta ka lehetäid seega on ta põhimõtteliselt hooldusvaba :). Matan tema lähedale ainult kõik oma koera väljaheited ning roos vohab mõnuga. Nüüdseks on ta otsustanud kasvatada veel 4 uut võrset, mis sooja sügise korral ehk uued õiepungad juba külge tekitab.